2020: Tallinna Jahimeeste Selts 100

Väärikas ajalugu


Ajakirjandusallikad ütlevad, et selts asutati 10. mail 1920. Eesti jahindusajalugu põhjalikult uurinud Heino Kasesalu on arhiiviandmete põhjal teinud kindlaks, et 10. mail kinnitas Tallinna–Haapsalu Rahukogu Tallinna jahimeeste seltsi põhikirja ja seltsi avakoosolek toimus viis kuud hiljem, 8. oktoobril 1920 Tallinnas ohvitseride kasiinos. Nii ei olegi midagi katki, kui algselt kevadesse kavandatud juubelipidu hoopis sügisesse nihkub. Kahtlemata on tegu ühe auväärsema praegu tegutseva jahiseltsiga, seda enam, et seltsi rajasid noores Eesti Vabariigis eesti jahimehed ja selle esimene esimees oli kindral Johan Laidoner.

1920. aasta 12. oktoobril ilmunud Tallinna Teataja (nr 231) avaldas järgmise uudise:

„Jahimeeste seltsi awamise koosolekut peeti 8. oktoobril, s. a. ohwitseride kasiinos. Asutajate liikmete nimel avas koosoleku hra J. Oras, keda siis ka koosoleku juhatajaks waliti. Põhikiri loeti ette ja tunnistati koosolejate poolt wastuwõetawaks. Liikmemaksuks määrati 150 marka aastas ja sisseastumise maksu 25 marka. Juhatusse waliti ühel häälel: esimeheks – kindral Laidoner, aseesimeheks – kindral Larka, sekretäriks B. Berendsen, kassahoidjaks – W. Ewald, ilmaametita eestseisuse liikmeteks – J. Oras ja E. Seedorf. Juhatuse liikmetekandidaatideks – hrad kindral Soots, A. Erik, Dr. Oldekopp ja Ernst Ewald. Revisjoni komisjoni: hrad A. Abel, A. Barell ja Sacharow. Otsustati riigi metsade peawalitsusega läbirääkimisse astuda, et riigimetsad jahimeeste seltsile jahipidamiseks wälja renditakse. Samuti otsustati salaküttimise wastu energilisi abinõusid käsitusele wõtta. Jahimeeste seltsil on praegu ligemale 50 liiget.“

Neli aastat hiljem, 1924, oli seltsil juba 311 liiget (vt ka Heino Kasesalu „Jahindusliku ühistegevuse ajaloost Eestis II“, Eesti Jahimees 2017, nr 1). Päevaleht kirjutas 1930. aastal Tallinna jahimeeste seltsi 10. sünnipäeva puhul: „Pühapäewal pühitseb Tallinna Jahimeeste Selts oma kümnendat aastapäeva, mil puhul korraldatakse pidulik kooswiibimine seltsi ruumes, Pikk tän. 42. Läinud pühapäewal korraldati seltsi 10-aastase juubeli puhul laskewõistlused, mille võitjaile jagatakse auhinnad pühapäewal. Selts asutati 10. mail 1920. aastal kindral J. Laidoneri algatusel ja mõttel. Seltsi kauaaegne esimees oli kindral A. Larka, kelle lahkumise järel seltsi esimeheks on mitu aastat loomatervishoiu peavalitsuse direktor dr. K. Lind. Selts on asutanud kodumaa haruldasemate lindude, faasanite, kasvatuse. Jahipidamiseks on renditud Tallinna ümbruskonna riigimetsi üle 10.000 ha. Jahipidamiseks Matsalu lahes on renditud koos Haapsalu ja Lihula Jahimeeste seltsidega maa-alad. Seltsi auliikmeiks on valitud aktiivsemaid seltsi tegelasi kindralid Laidoner, Larka ja Soots. Pühapäevasele koosviibimisele on kutsutud vabariigi valitsuse liikmed, jahimeeste organisatsioonide esindajad ja teisi tegelasi.“ (Päevaleht, 10. mai 1930)

Tallinna jahimeeste seltsi juhatus 1937. aastal. Esireas vasakult teine seltsi esimees Johannes Loosberg, vasakult kolmas endine kauaaegne seltsi esimees Karl Lind.

Selts praegu


Tallinna jahimeeste seltsi kuulub 88 liiget. Jahimaad jäävad Kõrvemaa metsadesse kahele poole Piibe maanteed ja jagunevad kolme jahtkonna vahel: Vetla, Pikva, Raudoja. Seltsi juhatusse kuuluvad Alim Fatkulin, Konstantin Simonov ja Andrus Roostalu.

Tallinna jahimeeste selts tegutseb Männikul oma majas, sealsamas kõrval on ka neile kuuluv Eesti üks suuremaid jahilasketiire. Tulevikuplaanidest rääkides ongi põhieesmärk jätkata senist tegevust, et tagada jahilaskuritele korralikud harjutamistingimused ja pidada seal nii Eesti kui ka rahvusvahelise tasemega võistlusi. Kavas on välja ehitada ka 100 meetri kuulitiir ja püstolitiir.

Koostöös EJS-iga on oluline tegevusvaldkond jahikoerte koolitamine, millega tegeleb seltsi liige Mari-Ann Rehk.

Seltsil on olnud viimastel aastatel küll keerulised ajad, kuid kõige tähtsam ülesanne on hoida saja-aastase ajalooga Tallinna jahimeeste selts tervikuna koos, et säilitada ja edasi anda traditsioonid, millele panid omal ajal aluse Eestile vabaduse välja võidelnud mehed.

Social